Stendal
Stendal on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal, Stendali kreisi keskus.
Ta asub 125 km Berliinist läänes ja 175 km Hannoverist idas. 1949–1990 kuulus ta Saksa DV-sse. Stendal on Altmargi mitteametlik keskus.
Stendali küla on esmamainitud Steinedali külana 1022. aastal. Albrecht Karu andis talle 1160 Magdeburgi linnaõigused.
14. sajandist alates kuulus Hansa Liitu. Hansalinnana oli ta väga jõukas ja seda näitavad tänini säilinud võimsad kirikud, raekoda ja kaks linnaväravat. Need on ka linna tähtsaimad arhitektuurilised vaatamisväärsused. 13. sajandil asutati linnas meresõitjate gild, ehkki Stendal asub merest küllalt kaugel. Gild korraldas kaubareise Põhja- ja Läänemerel.
1518 astus Stendal Hansa Liidust välja koos Berliini, Brandenburgi, Oderi-äärse Frankfurdi ja Salzwedeliga. 1539 pöördus linn katoliiklusest luterlusse.
1640 sai Stendal garnisonilinnaks ja jäi selleks 1994. aastani, mil linnast lahkusid Vene sõjaväe viimased üksused.
1682 tabas linna katkuepideemia, milles suri 1205 inimest, neist 537 last.
Arvatavasti on kõige kuulsam Stendali elanik Johann Joachim Winckelmann (1717–1768), saksa klassikalise arheoloogia ja uuema kunstiteaduse rajaja. Austusest tema vastu võttis Marie Henri Beyle endale kirjanikunimeks Stendhal. Stendalis on alates 1955. aastast Winckelmanni majamuuseum.
Stendal kuulus Brandenburgi markkrahvkonda ja pärast Napoleoni sõdu Preisimaa kuningriiki Saksimaa provintsi.
1849 rajati läbi linna Magdeburgi–Wittenberge raudteeliin. 1936 rajati lennujaam.
Ta asub 125 km Berliinist läänes ja 175 km Hannoverist idas. 1949–1990 kuulus ta Saksa DV-sse. Stendal on Altmargi mitteametlik keskus.
Stendali küla on esmamainitud Steinedali külana 1022. aastal. Albrecht Karu andis talle 1160 Magdeburgi linnaõigused.
14. sajandist alates kuulus Hansa Liitu. Hansalinnana oli ta väga jõukas ja seda näitavad tänini säilinud võimsad kirikud, raekoda ja kaks linnaväravat. Need on ka linna tähtsaimad arhitektuurilised vaatamisväärsused. 13. sajandil asutati linnas meresõitjate gild, ehkki Stendal asub merest küllalt kaugel. Gild korraldas kaubareise Põhja- ja Läänemerel.
1518 astus Stendal Hansa Liidust välja koos Berliini, Brandenburgi, Oderi-äärse Frankfurdi ja Salzwedeliga. 1539 pöördus linn katoliiklusest luterlusse.
1640 sai Stendal garnisonilinnaks ja jäi selleks 1994. aastani, mil linnast lahkusid Vene sõjaväe viimased üksused.
1682 tabas linna katkuepideemia, milles suri 1205 inimest, neist 537 last.
Arvatavasti on kõige kuulsam Stendali elanik Johann Joachim Winckelmann (1717–1768), saksa klassikalise arheoloogia ja uuema kunstiteaduse rajaja. Austusest tema vastu võttis Marie Henri Beyle endale kirjanikunimeks Stendhal. Stendalis on alates 1955. aastast Winckelmanni majamuuseum.
Stendal kuulus Brandenburgi markkrahvkonda ja pärast Napoleoni sõdu Preisimaa kuningriiki Saksimaa provintsi.
1849 rajati läbi linna Magdeburgi–Wittenberge raudteeliin. 1936 rajati lennujaam.
Kaart - Stendal
Kaart
Maa (piirkond) - Saksamaa
 |
 |
| Saksamaa lipp | |
Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalasutused asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 83 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| DE | Saksa keel (German language) |